Kes oli kindral Johan Laidoner Trüki lehekülg Saada link sõbrale

Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja 1918–1920, 1924–1925, 1934–1940

Sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus, suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas

Haridus

1900                    lõpetas Viljandi linnakooli
1902–1905        jalaväe junkrukool Vilniuses, lõpetas alamleitnandi auastmes
1909–1912        Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis

Teenistuskäik Vene armees

1901–1902                      teenis Vene armee 110. Kaama jalaväepolgus Kaunases
1905–1909                      teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegreanderide polgu 4. roodu nooremohvitseri, staabikomando ajutise ülema, III pataljoni adjutandi, 10. roodu ülema, polgu adjutandi, kuulipildurite komando ülema ja 12. roodu ajutise ülema ametikohtadel (Taga-Kaukaasias)
1912–1913                     teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegreanderide polgus
1913–1914                     1. Kaukaasia kütipolgu rooduülem
1914–1915                     teenis III Kaukaasia korpuse staabis, osales sõjategevuses Edelarindel Galiitsias Austria-Ungari vägede vastu
1915                                 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutant
1915–1917                     Läänerinde peakorteri luureosakonna ülema abi (Valgevenes)
märts-oktoober 1917    Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülem
sügis 1917                      62. jalaväediviisi staabiülem Molodetšnos Valgevenes
1918                                 Vene armee eesti rahvusväeosade 1. diviisi ülem

Eesti Vabadussõjas

14.–23. detsember 1918                                           Eesti sõjaväe operatiivstaabi ülem
23. detsember 1918 – 27. märts 1920                   Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhataja 
1920                                                                               läks erru

Tsiviilelus

1920–1924, 1925–1929                                            I–III Riigikogu liige, 1925–1926 juhtis Rahvasteliidu komisjoni, mis lahendas Türgi-Iraagi konflikti Mosuli piirkonna pärast

1. detsember 1924 – 8. jaanuar 1925                    Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhataja (1. detsembri 1924. a kommunistliku mässukatse ajal)

1929–1934                                                                   majandas Viimsi mõisat, oli Kaubandus-Tööstuskoja liige, a-st 1933 Riigikaitse Nõukogu liige

Sõjavägede Ülemjuhataja

12. märts 1934 – 22. juuni 1940                              Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhataja 

17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi. 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. 1945–1952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse, kus suri järgmisel aastal.

Auastmed
1905 (1904)   Vene keiserliku armee alamleitnant
1908                leitnant
1913                staabikapten
1914                kapten
1916                alampolkovnik
 
1918                Eesti sõjaväe polkovnik
1919                kindralmajor
1920                kindralleitnant
1939                kindral
Teenetemärgid
Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest”
Vene Püha Stanislavi II järgu orden
Vene Püha Anna II järgu orden
Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega
 
Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1
Kotkaristi I klass mõõkadega
Valgetähe Erisuurpael
Punase Risti I klassi teenetemärk
 
Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk
Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.)
Prantsuse Auleegioni komandöririst
Poola Virtuti Militari ordeni V klass
Poola Polonia Restituta ordeni Suurrist
Poola Valge Kotka orden
Soome Valge Roosi ordeni Suurrist
Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni Suurrist
Leedu Vytautas Suure ordeni Suurrist
Saksa Olümpiaordeni I klass
Eraelu
1911 abiellus Maria Kruszewskaga (1888–1978, suri Viljandi lähedal Jämejala haiglas)
Poeg Michael (1913–1928, tegi enesetapu)
Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913–1941, suri NKGB poolt vangistatuna Solikamski vangilaagris Permi oblastis Venemaal)
Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval